Kapilaarsus

Kapilaarsuse mõjul saavad puud kasvada üle saja meetrit ja rohkem. Vesi tõuseb ülespoole kui toru mis puutub kokku veega tõuseb mööda toru edasi. Seda saab näha kui klaas veega ära värvida ja sellese paber sisse panna. Paberis on väiksed torud mida mööda vesi üles tõuseb. Seda saab ka näha vee sisse kolme erineva suurusega toru paigutamist. Seda väikest toru nimetatakse kapilaariks. Veemolekulid märguvad toru seina st kleepuvad selle külge. Peenematest kapilaaridest tõuseb vesi paremini.

Pindpinevus ja märgumine

Kui kirjaklamber veepinnale asetada siis jääb see veepinnale hõljuma. Miks? Seda efekti nimetatakse pindpinevuseks. Pindpinevuse puhul ,et kirjaklamber veepõhja läheks peab kirjaklamber teised molekulid eest ära ja seda vee molekul kokkutõmbumise mõjul ei taha. Liuskur kasutab pindpinevust ära. kui veele kus on kirjaklamber lisada õli pindpinevus väheneb ja kirjaklamber vajub põhja . Veelindude suled on kaetud õli kihiga mis takistab märgumist . Veel ja teistel vedelikkel on omadus asju märjata. Laevast vette sattunud naftal on omadus hävitada lindude õli kihti, mis tõttu veelinnud märguvad. Vihmakeebid on valmistatud kunstkiust mis ei märgu.        

Vee soojuspaisumine

   Kuna vedelik soojas paisub, saab seda kasutada termomeetrites. Mida madalam on temperatuur , seda madalamale vedelikkusammas langeb. Vee soojuspaisumist kasutatakse seda ka veekeedukannudel, Kui vett altpoolt soojendada siis soe , hõredam vesi üles ja saab külma vett soojendada. Suvel on soojem vesi üleval, kuid vesi on kõige raskem 4 kraadi juures. Talvel on külmem vesi üleval kuna vesi nelja kraadi juures on põhjas. Kuna vesi jahtub ja soojeneb kui teised ained. Kui väikesesse praosse satub vett ja see külmub see paisub ja tagasi minnes kahaneb ja niimoodi tekivad  teeaukud.                                                   

Tahke, gaasilise ja vedela aine omadused

Tahkes olekus saab ainet väga vähe kokku suruda, kuna molekulid on väga tihedasti kokku suruda. Tahkes olekus aine säilitab kindla kuju. Vedelas olekus ei saa ainet kokku suruda ja molekulide omavaheline kaugus on suurem. Sellepärast saab vedelikk võtta anuma kuju. kokku. Gaasilises olekus saab erinevalt vedelast ja tahkest olekkust saab gaasilist ainet kokku suruda. Aine olek sõltub temperatuurist ja rõhust. Erinevad ainetel on erinev aine oleku muutumise temperatuur. Aine aurustub kõige paremini keemis temperatuuril.Kuid aine lendub ka madalamal temperatuuril.     

Vee olekud

Igal ainel on kolm olekud. Vesi esineb looduses jää või lume või veena ja veeauruna. Järelikkult  gaasilises, vedelas või tahkes olekus. Aur tekkib vee temperatuuril üle 100 kraadi .Õhus on kogu aeg veeauru. Samamoodi tekivad veel pilved. Kui vee temperatuur langeb -0 muutub see jääks ehk tahkeks

Vee omadused

• Aine omadused on need, mille järgi saab nad kergesti ära tunda. Näiteks saame vee ära tunda värvuse ja lõhna järgi.
• Vesi on hea lahusti. Looduslik vesi on täis erineivaid sooli ja mineraale. Looduslik vesi on alati lahus. Vees lahustuvad ka gaasid näiteks hapnik ja süsihappegaas.
• Lahus on lahustatava aine ja lahusti segu.
• Kuid vesi ei lahusta kõiki aineid näiteks liiva ja õli

Vesi kui aine 1.2 Vee omadused

Aatomid on kõige väiksemad aine osakesed. Vesi koosneb kahest vesinikku ja ühest hapnikku aatomist (H2O). Vesi on molekul. Omavahelise tõmbejõu mõjul tuleb kraanist vett katkematu joana. Vesi on hea lahusti. See tähendab ,et soolane vesi on lahus soolast ja veest. Kuid näiteks liiv ja õli ei lahustu vees.

Veeta ei saa 1.1.2 Inimene

Inimese funktsioonidest täidab vesi viite 1( hoiab keha temperatuuri 2(õlitab liigeseid 3( aitab koos verega hapnikku ja toitaineid 4(aitab koos uriiniga väljutada kahjulikke aineid 5(aitab koos süljega seedida.

Vesi. Veeta ei saa 1.1.1 soolast vett ei tohi juua

Soolast vett ei tohi juua, sest et sooli eraldada peab väljastama rohkem vett kui joodi. Merevee joomine on ohtlik ka osmoosi tõttu. Osmoosi mõjul liigub rakust vesi makku. Rakkud millel vesi ära võeti ei suuda oma ülessanet täita.

Vesi 1.1 Veeta ei saa

97% maailma veest on soolane, ülejäänu on magevesi. Peaaegu kolmveerand Maa pinnast katab vesi. Vesi on elu alus. Kõik elusolendid koosnevad peamiselt veest. Inimene ei saa merevett juua.

Sissejuhatus

Siia hakkan koguma loodusõpetusse 5.klassi õppematerjale. Vaadage ka allapoole.