Jõed voolavad erineva kiirusega.Voolukiirusest sõltub kui kiiresti vesi liigub. Mida suurem on jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetritetes seda suurem on jõe langus, seda kiiremini vesi voolab. Eesti on suuresti tasane maa ja jõgede langus on väiksem. Voolukiirus muutub ka ühe jõesängi erinevatest kohtadest. jõe külgedel ja põhjas on voolukiirus väiksem. Keskel liigub vesi kiiremini kui mujal. Voolav vesi loksutab üles väikseid kruusaosakesi ja ka suuri kive.Kruusaosakeste teravad nurgad muutuvad vooluga järjest nürimaks ja ümaramaks.Jõel eristattakse kolme osa alam- kesk- ja ülemjooksu. Ülemjooksul on jõgi tugev ja võtab kaasa mitmesuguseid kivimeid ja setteid. Keskjooksul jätab vesi maha suuremad kivid ,sest muutub nõrgemaks, kuid kannab edasi väiksemaid liiva osakesed. Alamjooksul on vesi kõige nõrgem ja seni kaasa võetud liivaosakesed settivad. Kuna vesi ei taha loogelda vaid liikuda otse ja niimoodi kulutab jõgi endale uue voolusängi otsema. Vana voolusängi jääb vesi sisse ja jääb U- kujuline soot. Koht kus vesi hakkab endale uue voolusängi rajama nimetatakse põrkeveeruks koht kus vesi on aeglane kogunevad setted ja tekkib laugveer.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar