Jõe toit on vesi

Eesti jõgede veest on peaaegu vördselt lume- vihma- ja põhjaveest. Meie jõgedele on iseloomulik suur veetaseme muutus. Vihmavesi mis imbub kallaku järgi jõgedesse nimetattakse valgalaks. Valgala on ala kust vesi liigub mööda väikseid ojasid järjest suuremaks kunijõuab merre või järve. Mida suurem on valgala seda veerohkem on jõgi. Koht, kus kahe valgala piirid kohtuvad nimetattakse veelahkmeks.Talvel jõgi külmub  ja suur lumi ei muuda veetaset eriti. Vesi on ühtlaselt madal ,sest vett saab ainult põhjaveest. Kui jõe jääkate ära sulab algab kevadine suurvesi. Jõesäng ujutatakse üle ,sest see ei mahuta kogu vett. Aeglastel jõgedel on suurem üleujutus. Kuumal suvel  jääb vesi jões eriti madalaks või kaob üldse.See on madalvesi.