Järved

Maapinna lohkudes asuvad järvad. Järve sajab, voolab ja allikatest saabub järvevesi. Eestis on palju järvi, sellepärast nimetatakse Eestit tuhande järve maaks. Eestis on 1200 järve ja koos paljude rabajärvede ja muuga kokku lausa paarkümmend tuhat. Täpset järvede arvu ei tea isegi teadlased
Suur enamus Eesti järvi on madalad ja väikesed. Suurim järv Eestis on Peipsi järv, mis koos Pihkva järvega on Euroopas neljandal kohal. Eesti sügavaim järv on Rõuge Suurjärv mis on 38 meetri sügavune. Eesti maastikutele on iseloomulik kunagine mandrijäätumine, kui liustik põhja poolt suuri kive kaasa vedas. Jää kulutas maastikule lohke ja kui jää ära sulas täitusid lohud veega. Eesti paljud järved tunnistavad maapinna noorust. See ,et Eestis sajab rohkem kui aurab hoiab järved veerohked.
.

Eesti jõed on eriilmelised

Kõikide Eesti jõgede vesi jõuab Läänemerre. Kuidas jõgi Läänemerre jõuab muudab Eesti jõed eriilmelisteks. Kagu- Eesti jõed on uuristanud endale kitsa sängi arvukate  küngaste vahele. Nende jõgede vesi jõuab kõigepealt Peipsi järvest edasi Soome lahte. Kagu- Eesti jõgedel on suur langus ,seal on ka Eesti suurima langusega jõgi on Piusa jõgi 208 meetridega. Pandivere kõrgustikku allikatest pärinevad suured jõed Põltsamaa ja Pedja jõgi,  mis suubuvad Suurde- Emajõkke.Suured Lääne- Eesti jõed nagu Kasari ja Pärnu jõgi, millel on palju lisajõgesid. Need jõed on laiad ,veerohked tasandikku jõed. Põhja- Eesti jõed algavad soistest metsadest. Jõed on aeglased kuni muutuvad kiireks kosest alla kukkudest.

Jõe teekond lähtest suudmeni

Jõed voolavad erineva kiirusega.Voolukiirusest sõltub kui kiiresti vesi liigub. Mida suurem on jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetritetes seda suurem on jõe langus, seda kiiremini vesi voolab. Eesti on suuresti tasane maa ja jõgede langus on väiksem. Voolukiirus muutub ka ühe jõesängi erinevatest kohtadest. jõe külgedel ja põhjas on voolukiirus väiksem. Keskel liigub vesi kiiremini kui mujal. Voolav vesi loksutab üles väikseid kruusaosakesi ja ka suuri kive.Kruusaosakeste teravad nurgad muutuvad vooluga järjest nürimaks ja ümaramaks.Jõel eristattakse kolme osa alam- kesk- ja ülemjooksu. Ülemjooksul on jõgi tugev ja võtab kaasa mitmesuguseid kivimeid ja setteid. Keskjooksul jätab vesi maha suuremad kivid ,sest muutub nõrgemaks, kuid kannab edasi väiksemaid liiva osakesed. Alamjooksul on vesi kõige nõrgem ja seni kaasa võetud liivaosakesed settivad. Kuna vesi ei taha loogelda  vaid liikuda otse ja niimoodi kulutab jõgi endale uue voolusängi otsema. Vana voolusängi jääb vesi sisse ja jääb U- kujuline soot. Koht  kus vesi hakkab endale uue voolusängi rajama nimetatakse põrkeveeruks koht kus vesi on aeglane kogunevad setted ja tekkib laugveer.



 

Jõe toit on vesi

Eesti jõgede veest on peaaegu vördselt lume- vihma- ja põhjaveest. Meie jõgedele on iseloomulik suur veetaseme muutus. Vihmavesi mis imbub kallaku järgi jõgedesse nimetattakse valgalaks. Valgala on ala kust vesi liigub mööda väikseid ojasid järjest suuremaks kunijõuab merre või järve. Mida suurem on valgala seda veerohkem on jõgi. Koht, kus kahe valgala piirid kohtuvad nimetattakse veelahkmeks.Talvel jõgi külmub  ja suur lumi ei muuda veetaset eriti. Vesi on ühtlaselt madal ,sest vett saab ainult põhjaveest. Kui jõe jääkate ära sulab algab kevadine suurvesi. Jõesäng ujutatakse üle ,sest see ei mahuta kogu vett. Aeglastel jõgedel on suurem üleujutus. Kuumal suvel  jääb vesi jões eriti madalaks või kaob üldse.See on madalvesi.

Jõgi

Jõgi on looduslik vooluveekogu mis voolavad vette. Eestis on väga palju jõgesid. Jõed kulutavad ajapikku endale oru ja oru põhjas on pikk ja kitsas jõesäng . Jõesäng voolab kõrgemalt madalamale, mere poole. Jõgi algab väikse ojana allikast, seda nimetatatakse jõe lähteks. Jõgi suureneb teiste jõgede e lisa jõgede arvelt ja kui jõgi hakkab merre suubuma nimetatakse seda suudmeks. Mõnedel jõgedel on ka harujõed. Kasari jõgi on selline Jõge koos haru- ja lisajõgedega nimetatakse jõestikkuks. Eesti pikkimad jõed on Võhandu, Pärnu, Põltsamaa, Emajõgi ja Narva. Narva on Eesti suurima vooluhulkaga jõgi kuid Võhandu on kõige pikkem.

Vee kasutamine

Vesi on asendamatu loodusvara mida vajavad kõik organismid elamiseks. Maailmas leidub väga vähe magedat vett.Inimene on läbi aegade kasuanud väga palju vett. Joogiveena kasutatakse maailmas ka jõe ja järve vett lisaks põhjaveele. Eestis kasutatakse põhjavett 70 ja veekogutest 30%. Tallinn saab oma vee Ülemiste järvest. Kui inimesed kasutavad põllul liiga palju väetisi siis satuvad toitained mõõda jõgesid merre kus hakkavad vohama vetikad. Seda nimetatakse vee õitsemiseks. Kui vesi õitseb hakkavad seal kalad surema ,sest vetikad kasutavad ära kalade hapnikku ja päikesevalguse. Kuid vee reostamise vastu tehakse palju. Tallinnas puhastatakse reovett Paljassaare reoveepuhastusjaamas. Enne vee kasutamist puhastatakse vesi kolmes etappis 1(setitamine 2(filteerimine 3(kloori lisamine. Pärst vee kasutamist puhastatakse viies etappis 1(sõelumine 2(bakterid lisatatakse 3(setitamine 4(filtreerimine 5(looduslik puhastamine. Vesi saab ennast ka ise puhastada seda nimetatakse isepuhastamiseks.

Põhjavesi

Eestis sajab igale poole poolemeetrine veekiht mis lähvad põhjavette. Põhjavesi liigub maa all väga aeglaselt. Põhjavee all on vettpidav kiht nt savi. Vesi liigub sellepeal ja kruusa ja liiva vahel. Kui põhjavesi maapinnale jõuab muutub see allikaks. Kui põhjavesi lahustab kivimeid tekib karst. Karst on tühimik maa all. Eesti kuulsaim karst on Tuhala nõiakaev. Kuna osa põhjaveest on aastatuhandeid maa all liikunud ja paljusi aineid ära lahustunud ja vette sattub palju soola. See vesi on mineraalvesi milles leiduvad paljusid tervisele kasulikke aineid. Eesti tuntumaid mineraalvee leiukohad Värskas ja Häädemeeste. Pandivere kõrgustikul on Eesti suurimad allikad nt Norra-Oostriku allikas.Vesi ringleb aurustates   mereveest pilvetesse sealt sajab maha ja jõuab mulda sealt põhjavette sealt edasi allikasse jõgedesse ja merre tagasi. Seda nimetatakse veeringeks.

Kapilaarsus

Kapilaarsuse mõjul saavad puud kasvada üle saja meetrit ja rohkem. Vesi tõuseb ülespoole kui toru mis puutub kokku veega tõuseb mööda toru edasi. Seda saab näha kui klaas veega ära värvida ja sellese paber sisse panna. Paberis on väiksed torud mida mööda vesi üles tõuseb. Seda saab ka näha vee sisse kolme erineva suurusega toru paigutamist. Seda väikest toru nimetatakse kapilaariks. Veemolekulid märguvad toru seina st kleepuvad selle külge. Peenematest kapilaaridest tõuseb vesi paremini.

Pindpinevus ja märgumine

Kui kirjaklamber veepinnale asetada siis jääb see veepinnale hõljuma. Miks? Seda efekti nimetatakse pindpinevuseks. Pindpinevuse puhul ,et kirjaklamber veepõhja läheks peab kirjaklamber teised molekulid eest ära ja seda vee molekul kokkutõmbumise mõjul ei taha. Liuskur kasutab pindpinevust ära. kui veele kus on kirjaklamber lisada õli pindpinevus väheneb ja kirjaklamber vajub põhja . Veelindude suled on kaetud õli kihiga mis takistab märgumist . Veel ja teistel vedelikkel on omadus asju märjata. Laevast vette sattunud naftal on omadus hävitada lindude õli kihti, mis tõttu veelinnud märguvad. Vihmakeebid on valmistatud kunstkiust mis ei märgu.        

Vee soojuspaisumine

   Kuna vedelik soojas paisub, saab seda kasutada termomeetrites. Mida madalam on temperatuur , seda madalamale vedelikkusammas langeb. Vee soojuspaisumist kasutatakse seda ka veekeedukannudel, Kui vett altpoolt soojendada siis soe , hõredam vesi üles ja saab külma vett soojendada. Suvel on soojem vesi üleval, kuid vesi on kõige raskem 4 kraadi juures. Talvel on külmem vesi üleval kuna vesi nelja kraadi juures on põhjas. Kuna vesi jahtub ja soojeneb kui teised ained. Kui väikesesse praosse satub vett ja see külmub see paisub ja tagasi minnes kahaneb ja niimoodi tekivad  teeaukud.                                                   

Tahke, gaasilise ja vedela aine omadused

Tahkes olekus saab ainet väga vähe kokku suruda, kuna molekulid on väga tihedasti kokku suruda. Tahkes olekus aine säilitab kindla kuju. Vedelas olekus ei saa ainet kokku suruda ja molekulide omavaheline kaugus on suurem. Sellepärast saab vedelikk võtta anuma kuju. kokku. Gaasilises olekus saab erinevalt vedelast ja tahkest olekkust saab gaasilist ainet kokku suruda. Aine olek sõltub temperatuurist ja rõhust. Erinevad ainetel on erinev aine oleku muutumise temperatuur. Aine aurustub kõige paremini keemis temperatuuril.Kuid aine lendub ka madalamal temperatuuril.     

Vee olekud

Igal ainel on kolm olekud. Vesi esineb looduses jää või lume või veena ja veeauruna. Järelikkult  gaasilises, vedelas või tahkes olekus. Aur tekkib vee temperatuuril üle 100 kraadi .Õhus on kogu aeg veeauru. Samamoodi tekivad veel pilved. Kui vee temperatuur langeb -0 muutub see jääks ehk tahkeks

Vee omadused

• Aine omadused on need, mille järgi saab nad kergesti ära tunda. Näiteks saame vee ära tunda värvuse ja lõhna järgi.
• Vesi on hea lahusti. Looduslik vesi on täis erineivaid sooli ja mineraale. Looduslik vesi on alati lahus. Vees lahustuvad ka gaasid näiteks hapnik ja süsihappegaas.
• Lahus on lahustatava aine ja lahusti segu.
• Kuid vesi ei lahusta kõiki aineid näiteks liiva ja õli

Vesi kui aine 1.2 Vee omadused

Aatomid on kõige väiksemad aine osakesed. Vesi koosneb kahest vesinikku ja ühest hapnikku aatomist (H2O). Vesi on molekul. Omavahelise tõmbejõu mõjul tuleb kraanist vett katkematu joana. Vesi on hea lahusti. See tähendab ,et soolane vesi on lahus soolast ja veest. Kuid näiteks liiv ja õli ei lahustu vees.

Veeta ei saa 1.1.2 Inimene

Inimese funktsioonidest täidab vesi viite 1( hoiab keha temperatuuri 2(õlitab liigeseid 3( aitab koos verega hapnikku ja toitaineid 4(aitab koos uriiniga väljutada kahjulikke aineid 5(aitab koos süljega seedida.

Vesi. Veeta ei saa 1.1.1 soolast vett ei tohi juua

Soolast vett ei tohi juua, sest et sooli eraldada peab väljastama rohkem vett kui joodi. Merevee joomine on ohtlik ka osmoosi tõttu. Osmoosi mõjul liigub rakust vesi makku. Rakkud millel vesi ära võeti ei suuda oma ülessanet täita.

Vesi 1.1 Veeta ei saa

97% maailma veest on soolane, ülejäänu on magevesi. Peaaegu kolmveerand Maa pinnast katab vesi. Vesi on elu alus. Kõik elusolendid koosnevad peamiselt veest. Inimene ei saa merevett juua.

Sissejuhatus

Siia hakkan koguma loodusõpetusse 5.klassi õppematerjale. Vaadage ka allapoole.