Järved

Maapinna lohkudes asuvad järvad. Järve sajab, voolab ja allikatest saabub järvevesi. Eestis on palju järvi, sellepärast nimetatakse Eestit tuhande järve maaks. Eestis on 1200 järve ja koos paljude rabajärvede ja muuga kokku lausa paarkümmend tuhat. Täpset järvede arvu ei tea isegi teadlased
Suur enamus Eesti järvi on madalad ja väikesed. Suurim järv Eestis on Peipsi järv, mis koos Pihkva järvega on Euroopas neljandal kohal. Eesti sügavaim järv on Rõuge Suurjärv mis on 38 meetri sügavune. Eesti maastikutele on iseloomulik kunagine mandrijäätumine, kui liustik põhja poolt suuri kive kaasa vedas. Jää kulutas maastikule lohke ja kui jää ära sulas täitusid lohud veega. Eesti paljud järved tunnistavad maapinna noorust. See ,et Eestis sajab rohkem kui aurab hoiab järved veerohked.
.

Eesti jõed on eriilmelised

Kõikide Eesti jõgede vesi jõuab Läänemerre. Kuidas jõgi Läänemerre jõuab muudab Eesti jõed eriilmelisteks. Kagu- Eesti jõed on uuristanud endale kitsa sängi arvukate  küngaste vahele. Nende jõgede vesi jõuab kõigepealt Peipsi järvest edasi Soome lahte. Kagu- Eesti jõgedel on suur langus ,seal on ka Eesti suurima langusega jõgi on Piusa jõgi 208 meetridega. Pandivere kõrgustikku allikatest pärinevad suured jõed Põltsamaa ja Pedja jõgi,  mis suubuvad Suurde- Emajõkke.Suured Lääne- Eesti jõed nagu Kasari ja Pärnu jõgi, millel on palju lisajõgesid. Need jõed on laiad ,veerohked tasandikku jõed. Põhja- Eesti jõed algavad soistest metsadest. Jõed on aeglased kuni muutuvad kiireks kosest alla kukkudest.

Jõe teekond lähtest suudmeni

Jõed voolavad erineva kiirusega.Voolukiirusest sõltub kui kiiresti vesi liigub. Mida suurem on jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetritetes seda suurem on jõe langus, seda kiiremini vesi voolab. Eesti on suuresti tasane maa ja jõgede langus on väiksem. Voolukiirus muutub ka ühe jõesängi erinevatest kohtadest. jõe külgedel ja põhjas on voolukiirus väiksem. Keskel liigub vesi kiiremini kui mujal. Voolav vesi loksutab üles väikseid kruusaosakesi ja ka suuri kive.Kruusaosakeste teravad nurgad muutuvad vooluga järjest nürimaks ja ümaramaks.Jõel eristattakse kolme osa alam- kesk- ja ülemjooksu. Ülemjooksul on jõgi tugev ja võtab kaasa mitmesuguseid kivimeid ja setteid. Keskjooksul jätab vesi maha suuremad kivid ,sest muutub nõrgemaks, kuid kannab edasi väiksemaid liiva osakesed. Alamjooksul on vesi kõige nõrgem ja seni kaasa võetud liivaosakesed settivad. Kuna vesi ei taha loogelda  vaid liikuda otse ja niimoodi kulutab jõgi endale uue voolusängi otsema. Vana voolusängi jääb vesi sisse ja jääb U- kujuline soot. Koht  kus vesi hakkab endale uue voolusängi rajama nimetatakse põrkeveeruks koht kus vesi on aeglane kogunevad setted ja tekkib laugveer.



 

Jõe toit on vesi

Eesti jõgede veest on peaaegu vördselt lume- vihma- ja põhjaveest. Meie jõgedele on iseloomulik suur veetaseme muutus. Vihmavesi mis imbub kallaku järgi jõgedesse nimetattakse valgalaks. Valgala on ala kust vesi liigub mööda väikseid ojasid järjest suuremaks kunijõuab merre või järve. Mida suurem on valgala seda veerohkem on jõgi. Koht, kus kahe valgala piirid kohtuvad nimetattakse veelahkmeks.Talvel jõgi külmub  ja suur lumi ei muuda veetaset eriti. Vesi on ühtlaselt madal ,sest vett saab ainult põhjaveest. Kui jõe jääkate ära sulab algab kevadine suurvesi. Jõesäng ujutatakse üle ,sest see ei mahuta kogu vett. Aeglastel jõgedel on suurem üleujutus. Kuumal suvel  jääb vesi jões eriti madalaks või kaob üldse.See on madalvesi.